Keskkonnauuringud
Keskkonnamõju hindamise programm on esimene osa keskkonnamõju hindamise protsessist ja alusdokument keskkonnamõju hindamisele. Programm kirjeldab Rail Baltica raudteetrassi ehitamise ja kasutamisega seotud võimalikke keskkonnamõjusid, eeldatavaid mõju allikaid ning mõjuala suuruseid. Kõikide keskkonnamõju hindamise programmis esitatud mõjuvaldkondade (nt elurikkus ja tervis) ja mõjutatavate keskkonnaelementide (nt loomastik, taimestik, põhja- ning pinnavesi) osas hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus Rail Baltica rajamisega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju. Samuti võimalikku koosmõju teiste piirkonnas olevate objektide ning tegevustega. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ja nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Üldine teave keskkonnamõju hindamise kohta
- Millised on olulisemad mõjuvaldkonnad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid Rail Baltica projektis?
Olulisemad mõjuvaldkonnad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid on kliima, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, loomastik ja taimestik (sh metsad, elupaigad), põhja- ning pinnavesi, müra, vibratsioon, jäätmekäitlus ja materjalide säästlik kasutamine, inimeste heaolu, tervis ja vara ning liikumisvõimalused, maakasutus, maavarad, kultuuripärand ja maastikud. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse ka õnnetustega kaasnevat võimalikku mõju inimese tervisele ning keskkonnale.
- Miks on keskkonnamõju hindamine oluline?
Keskkonnamõju hindamine on oluline, sest toob välja kavandatava tegevusega seotud keskkonnamõjud. Iga arendus, sealhulgas Rail Baltica, omab keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamine annab vastuse küsimusele, millised need mõjud täpselt on. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ja nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitus- ning kasutusaegset keskkonnamõju.
- Kuidas on keskkonnamõju hindamisse kaasatud kohalikud?
Kohalikud elanikud saavad keskkonnamõju hindamise protsessis läbi avalike arutelude osaleda väga aktiivselt. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek kestab kolm nädalat. Selle aja jooksul on võimalik kirjalikult esitada küsimusi, omapoolseid kommentaare ning ettepanekuid. Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Selle raames tutvustavad keskkonnamõju hindamises osalenud eksperdid ja projektimeeskond keskkonnamõju hindamise programmi. Avalikul arutelul on kõigil soovijatel võimalik esitada ettepanekuid ja küsimusi ning saada neile ekspertidelt vastuseid. Keskkonnamõju hindamisega seotud avalikes protsessides on oodatud osalema kõik huvilised.
Soodevahe – Muuga
RB Rail AS tellimusel on valminud ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Rail Baltica raudteetrassi ligemale 12 kilomeetri pikkusele lõigule Soodevahe külast kuni Muugani.
Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.
KMH programmi alusel viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine ja koostatakse KMH aruanne. RB Rail AS-il on kohustus esitada valminud aruanne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avalikuks väljapanekuks kahe aasta jooksul.
Ülemistest Kangruni
RB Rail AS tellimusel on valminud ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Rail Baltica raudteetrassi ligemale 16 kilomeetri pikkusele lõigule Ülemistest Kangruni.
Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.
Kangrust Harju ja Rapla maakonna piirini
RB Rail AS tellimusel on valminud ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Rail Baltica raudteetrassi ligemale 19 kilomeetri pikkusele lõigule Kangrust Harju ja Rapla maakonna piirini.
Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.
Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini
RB Rail AS tellimusel on valminud ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Rail Baltica raudteetrassi 17,5 km lõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini.
Keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus viidi läbi eelhinnang trassilõigu lähedusse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele (Kurtna-Vilivere, Rahaaugu ja Rabivere loodusalad). Selle käigus täpsustati olulise mõju esinemise võimalikkust nende alade kaitse-eesmärkidele. Keskkonnamõju hindamise aruande etapis jätkatakse Natura 2000 asjakohase hindamisega Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.
25. novembril toimus Kohila Gümnaasiumis (Kooli 1) Rail Baltica esimese trassilõigu, Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Hagudini, keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku järgne arutelu. Kohtumisel andsid ehitusega seotud osapooled ülevaate projekti käigust: kirjeldati senist tegevust ja tutvustati võimalikke alternatiivseid lahendusi ning anti ülevaade avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekutest ja kommentaaridest. Samuti pandi paika edasine tegevuskava.
- Millised dokumendid on aluseks keskkonnamõju hindamise läbiviimisel lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini?
Keskkonnamõju hindamise läbiviimisel lähtutakse lisaks keskkonnamõju hindamise programmile Rail Baltica raudteetrassi kavandamisel varem tehtud otsustest, Rapla maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", Rail Baltica maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest, muudest asjassepuutuvatest strateegilise planeerimise dokumentidest ning läbiviidud uuringute tulemustest.
Keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus viidi läbi eelhinnang trassilõigu lähedusse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele (Kurtna-Vilivere, Rahaaugu ja Rabivere loodusalad). Selle käigus täpsustati olulise mõju esinemise võimalikkust nende alade kaitse-eesmärkidele. Keskkonnamõju hindamise aruande etapis jätkatakse Natura 2000 asjakohase hindamisega Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.
- Kuidas lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini keskkonnamõju hindama hakatakse? Milliseid uuringuid ja mõõtmiseid teostatakse?
Keskkonnamõju hindamist teostab ekspertrühm, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade asjatundjad. Ekspertrühma juhib keskkonnamõju hindamise juhtekspert, kellele on Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud vastav litsents. Iga ekspert hindab keskkonnamõjusid oma tegevusvaldkonnas ja kirjeldab peamiseid tulemusi. Lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini tehakse muuhulgas eraldi raudteemüra arvutused ja modelleerimised, et teada saada, kui kaugele levib müra raudteest ning milline on selle mõju ümberkaudsetele elanikele. Olulised on ka loomastikuga seotud uuringud. Teostatakse põhjalikud analüüsid ja pakutakse välja konkreetsed loomade läbipääsude asukohad raudteetrassil, et tagada rohevõrgustiku ning loomade liikumise toimimine ka edaspidi.
- Milline on lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini tööde teostamise tähtaeg?
Lepingu kohaselt peab keskkonnamõju hindamine olema tehtud ja tulemused esitatud 2021. aasta alguseks.
Hagudist Rapla ja Pärnu maakonna piirini
RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Rail Baltica raudteetrassi ligemale 38,5 kilomeetri pikkusele lõigule Hagudist kuni Rapla ja Pärnu maakonna piirini.
Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.
Rapla ja Pärnu maakonna piirist Tootsini
RB Rail AS tellimusel on valminud ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Rail Baltica raudteetrassi ligemale 16 kilomeetri pikkusele lõigule Rapla-Pärnu maakonna piirist kuni Tootsini.
Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.
Tootsist Pärnuni
RB Rail AS tellimusel on valminud „Tootsi–Pärnu“ raudteetrassi lõigu ehitusprojekti KMH programm ligi 39 kilomeetri pikkusele lõigule. Raudteelõik saab alguse Põhja–Pärnumaa vallas lõigus, kus RB trass jõuab olemasoleva Tallinn–Lelle–Pärnu raudteekoridorini ning kulgeb lõuna suunas edasi Tori valla territooriumil, kus ületab kaguosas Rääma raba. Lõunapoole liikudes jõuab trassikoridor Pärnu linna territooriumile, kus ületab Pärnu jõe ning suundub jõe ning Liivi tee vahelisel alal linna lõunapiirini kuni ristumiseni Reiu jõega Häädemeeste vallas.
Keskkonnamõju hindamised viiakse läbi ehitusprojektide koostamise käigus ning keskkonnamõju hindamise eesmärk on minimeerida raudtee rajamise ja kasutamise mõju keskkonnale. Varasemalt koostatud maakonnaplaneeringutega on määratud Rail Balticu trassikoridor ja raudtee põhimõtteline lahendus. Nimetatud keskkonnamõju hindamine viiakse läbi raudtee ehitusprojektile, mille käigus koostatakse nimetatud lõigule täpsem lahendus.