Mis on jalakäijate viaduktid ja tunnelid?

Jalakäijate viaduktid ja tunnelid tagavad inimeste vaba liikumise üle raudteeliini. Nende projekteerimisel on arvestatud nii jalakäijate, jalgratturite kui ka liikumispuudega isikute vajadusi.

Kus jalakäijate viadukte ja tunneleid kasutatakse?

Jalakäijate viaduktid ja tunnelid on mõeldud eelkõige just linna- ja linnalähedastesse piirkondadesse, kus raudteeliini mõlemal küljel on kõnni- ja kergliiklusteede võrk, mille vahel tuleb säilitada ühendus. Rail Baltica projekti prioriteediks on kasutada võimalikult palju jalakäijate viadukte koos kaldteede, liftide ja treppidega ning tunneleid luua ainult kohtades, kus jalakäijate viadukti rajamiseks pole piisavalt ruumi. Küll aga on tunnelid eelistatum lahendus seal, kus on ette nähtud kas olemasolevad või juba projekteeritud jalgrattateed.

Jalakäijate viaduktide ning tunnelite disain ja visuaalne identiteet

Inspiratsiooni jalakäijate viaduktide kujundamiseks on saadud Baltikumi hoonete traditsioonilistest katusevormidest ja korduvatest linnakeskkonna mustritest. Tunnelite kujundamise peamine põhimõte on muuta need inimestele võimalikult avaraks ja turvaliseks.

*Fotod on illustratiivsed ja võivad infrastruktuuri objektide lõplikust väljanägemisest erineda.

Mis on müratõke?

Müratõke on üks levinuim leevendusmeede, mis kaitseb raudtee läheduses elavaid inimesi ja loomi raudteeliiklusega kaasneva müra eest. Müratõkkeid saab valmistada väga erinevatest materjalidest, sealhulgas metallist, plastist, klaasist ja isegi looduslikest ning ümbertöödeldud materjalidest.

Millal ja kus neid kasutatakse?

Müratõkkeid kasutatakse tavaliselt piirkondades, kus raudtee hakkab paiknema olemasolevate eluhoonete läheduses. Müratõkete täpne paigutus määratakse mürauuringute käigus saadud tulemuste põhjal. Uuringute käigus tehakse kindlaks piirkonnad, kus lubatud mürataset ületatakse ja nendesse kohtadesse ehitataksegi müratõkked.

Müratõkete disain ja visuaalne identiteet

Inspiratsiooni müratõkete kujundamiseks on saadud Baltikumi hoonete traditsioonilistest katusevormidest ja korduvatest linnakeskkonna mustritest. Rail Baltica läheduses asuvate müratõkete kujundus ja visuaalne identiteet muutuvad vastavalt konkreetsele asukohale. Linnapiirkondadesse, linnalähedastesse aladesse ja maapiirkondadesse on loodud erineva välimusega lahendused, mis on harmoonias konkreetse ümbruskonnaga. On tähtis, et müratõkked ei tagaks mitte ainult külgnevate alade kaitse mürasaaste eest, vaid sobituks hästi ka ümbritseva maastiku või linnaruumiga.

*Fotod on illustratiivsed ja võivad infrastruktuuri objektide lõplikust väljanägemisest erineda.

Riia raudteesilla, muldkeha ja Riia keskjaama kompleksi ehitamine toimub valitud kujunduslahenduse alusel. See on jaama projekti ja selle ümbruse arendamise visand, mille lõi PLH Arkitekter koostöös COWI-ga (Taani).

Ehituse käigus arendatakse välja kaks uut 2,6 kilomeetri pikkust Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm) raudteed ning kuus uut raudteeliini. Raudteeliikluse korraldamiseks mööda kaldteed rajatakse uus tänav koos olemasoleva muldkeha lammutamisega, samuti ühe kilomeetri pikkune sild üle Daugava jõe ja väikese Daugava. Torņkalnsis ja Mārupes luuakse võimalus reisijate peatusteks lennujaama ja raudteejaama ekspressbussi jaoks (plaanitav väljumine iga 15 minuti järel).

Koos Euroopa rööpmelaiuses raudtee kasutuselevõtuga Riia kesklinnas loob raudtee moderniseerimine ka tänapäevase, esteetiliselt atraktiivse jaamade infrastruktuuri ja multimodaalse transpordi ristmiku, mis suurendab liikuvust, turvalisust, juurdepääsetavust. Veel annab see Riiale visuaalselt uusi funktsioone, näiteks ühendab raudtee muldkeha erinevaid linnaosi, uus raudteesild aga ühendab Daugava mõlemad kaldad jalakäijatele ja jalgratturitele.

Ehitusprojektide arenduseks 2021. aastal  sõlmiti Lätis 29. mail 2019 kõige olulisema Rail Baltica objekti projekteerimis- ja ehitustööde leping Rail Baltica Riia keskse reisijaama ja silla projekteerijate ja ehitajate ühinguga BESIX RERE GROUP.

Riia rahvusvahelise lennujaama uus Rail Baltica jaam on esimene kiire õhu- ja raudtee ühenduskeskus Baltikumis ja ühtlasi ka Baltikumi ambitisoonikaim infrastruktuuriprojekt, mis ühendab mitmeliigilise raudteejaama lennujaama reisiterminaliga.

Projekt hõlmab kolmetasandilise jaamahoone ning kaldtee ehitust Riiga ja Jaunmarupesse. Arvestades Läti puitarhitektuuri traditsioone, on jaama fassaadi domineerivaks elemendiks valitud samuti puit. Ruumi kokkuhoidmiseks asuvad Rail Baltica raudteejaam ja Riia lennujaam umbes 10 meetri kõrgusel.

Veel ehitatakse muldkeha ja 113 meetri pikkune raudtee viadukt K. Ulmana tänavale. Plaanis on ehitada kaks raudteeliini, nii et vastvalminud kiirraudtee Rail Baltica rong saaks sõita neli korda päevas ning iga 30 minuti tagant väljuks Riia lennujaama ja keskjaama ühendav liinibuss. Infrastruktuuri arendamine võimaldab arendada ka lasti käitlemise teenuseid, kuna see võimaldab luua raudtee kaubaveoharu ühenduse lennujaamaga.

Veel ehitatakse muldkeha ja 113 meetri pikkune raudtee viadukt K. Ulmana tänavale. Plaanis on ehitada kaks raudteeliini, nii et vastvalminud kiirraudtee Rail Baltica rong saaks sõita neli korda päevas ning iga 30 minuti tagant väljuks Riia lennujaama ja keskjaama ühendav liinibuss. Infrastruktuuri arendamine võimaldab arendada ka lasti käitlemise teenuseid, kuna see võimaldab luua raudtee kaubaveoharu ühenduse lennujaamaga.

Projekti töötas välja avaliku rahvusvahelise pakkumise võitja - kolme riikliku ettevõtte (Sintagma (Itaalia), Prodex (Slovakkia) ja Vector T (Läti)) grupp PROSIV.

Mis on piirkondlikud jaamad ja peatused?

Piirkondliku tasandi reisijateveo teenuste tagamiseks ehitatakse Rail Baltica piirkondlikud jaamad ja peatused, mille loomine on iga Balti riigi kohustus. Sõltuvalt reisijate arvust saab olema kolme tüüpi piirkondlikke peatusi - lihtpeatused, piirkondliku tähtsusega asukohtade peatused ja perrooniga peatused.

Kuhu piirkondlikud jaamad ja peatused ehitatakse ja millised on nende peamised funktsioonid?

Rail Baltica tegevuskava näeb praegusel hetkel ette piirkondlike rongijaamade ja peatuste arvu: Eestis 12, Lätis 15 ja Leedus 10 peatust. Kõik piirkondlikud jaamad ja peatused kavandatakse viisil, et nendele pääseks hõlpsalt ligi kõik reisijad erinevate transpordivahenditega– jalgrattad, ühistransport ja isiklikud sõiduvahendid. Iga jaama ja peatuse juures hakkab paiknema parkla, elektriautode laadimispunktid ning jalgrattaparkla.

Piirkondlike jaamade ja peatuste disain ning visuaalne identiteet

Inspiratsiooni piirkondlike jaamade ja peatuste kujundamiseks on saadud Baltikumi hoonete traditsioonilistest katusevormidest ja Läänemerest.

*Fotod on illustratiivsed ja võivad infrastruktuuri objektide lõplikust väljanägemisest erineda.

Mis on loomade läbipääsud?

Loomade läbipääsud on rajatised, mis on ehitatud väikeste ja suurte metsloomade, kahepaiksete aga ka pisiimetajate turvalise rände ja liikumise kindlustamiseks kas üle raudteeliini või selle alt.

Kus neid kasutatakse?

Läbi- ja ülepääsud on kasutusel piirkondades, kus on tuvastatud kõrgem suurte ja keskmiste imetajate asurkond. Kõigi loomakäikude täpne paigutus määratletakse pärast hoolikaid vaatlusi, mille käigus tehakse kindlaks loomade asurkonna suurus, rändeteed ja harjumused. Lisaks loomade läbipääsudele üle raudtee, saavad loomad liikuda raudteeliini ühelt poolelt teisele ka erinevate altpääsude kaudu. Loomade käitumist jälgitakse täiendavalt ka projekti ehitus- ja käitusetapis.

Loomade läbipääsude disain ja visuaalne identiteet

Inspiratsiooni läbipääsude kujundamiseks on saadud Baltimaade metsadest ja okaspuude kujust.

*Fotod on illustratiivsed ja võivad infrastruktuuri objektide lõplikust väljanägemisest erineda.

Mis on mulded ja süvendid?

Mulle on tihendatud mineraalmaterjali massiiv, mis on valmistatud veekindlast mittepoorsest massist ning mille eesmärk on tagada pinna pikaajaline stabiilsus. Süvend on sarnase koostisega pinnaserajatis, mis on kasutusel kohtades, kus tuleb säilitada raudtee muutumatu pikisuunaline kalle ja vältida olemasolevat maastikku.

Millal ja kus neid kasutatakse?

Nii muldeid kui ka süvendeid kasutatakse kohtades, kus raudtee ristub muu transporditaristu (näiteks teede), erinevate looduslike objektide (näiteks jõgede või soodega) või loodusliku maastikuga, mida on tarvis ületada.

Mullete ning süvendite disain ja visuaalne identiteet

Inspiratsiooni mullete, süvendite ja teiste maastikuelementide kujundamisel on saadud Baltikumi hoonete traditsioonilistest katusevormidest ja korduvatest linnakeskkonna mustritest. Maastikukujunduse erilahendusi rakendatakse olukordades, kus raudteeliin ristub maantee või jalakäijate taristuga või läheneb lühiajaliselt teedevõrgule.

*Fotod on illustratiivsed ja võivad infrastruktuuri objektide lõplikust väljanägemisest erineda.

Mis on tarad ja piirded?

Tarad ja piirded on konstruktsioonid, mis hoiavad ära kokkupuute liikuvate kiirrongidega, kaitstes nii inimesi, loomi kui ka raudteetaristut. ennast.

Kus neid kasutatakse?

Tarasid ja piirdeid kasutatakse raudtee mõlemal küljel ja seda kogu Rail Baltica trassi ulatuses. Sellist lähenemisviisi kasutatakse Baltimaades esmakordselt.

Tarade ja piirete disain ning visuaalne identiteet

Kuna tarade ja piirete peamine eesmärk on pakkuda kaitset, siis on nende välimus pigem tagasihoidlik. Ainsaks erandiks on piirdeaiad jaamaaladel, kus on kasutusel täiendavad visuaalsed elemendid.

*Fotod on illustratiivsed ja võivad infrastruktuuri objektide lõplikust väljanägemisest erineda.