Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat.

Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuht Roland Müür peab oluliseks, et me oskaksime raudtee ehitamise käigus ette näha ja püüaksime vältida või viia miinumimini raudteest tulenevaid mõjusid nii loodus- kui inimkeskkonnale. “Arvestades, et Ülemiste-Kangru lõik kulgeb suures osas asustatud piirkonnas ja selle ehitamine mõjutab väga paljusid elanikke, on põhiprojekti koostamine aga ka ehitamine kindlasti väga suure avaliku tähelepanu all,” lisas Müür.

Keskkonnamõju hindamise programmide eelnõu esitas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile RB Rail AS. Ameti ülesandeks on kontrollida seaduse nõuetele vastavust ning küsida programmi kohta ka asjassepuutuvate asutuste seisukoha. Ametkondade heakskiidu järgselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamise programmide avalikustamine koos avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga. Praeguse prognoosi järgi jõutakse keskkonnamõju hindamise programmide avaliku väljapanekuni orinenteeruvalt järgmise aasta alguses. Seni on huvilistel võimalik tutvuda programmi eelnõu praeguse versiooniga, mis on kättesaadav Rail Baltica dokumendikogus.

Eelnõu on koostanud tunnustatud Hispaania inseneriettevõte IDOM Consulting, Engineering, Architecture koostöös Eesti juhtiva infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõttega Skepast&Puhkim OÜ. 

Tänaseks on Rail Baltica trassil Eestis valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu viiel lõigul kaheksast: Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini, Hagudist kuni Rapla ja Pärnu maakonna piirini, Rapla ja Pärnu maakonna piirist kuni Tootsini, Ülemistest kuni Kagruni ja Kangrust kuni Harju ja Rapla maakonna piirini.