“Keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks ning väga oluline osa,” ütles Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuht Roland Müür. Ta lisas, et nii nagu said raudteetrassi koridori määranud maakonnaplaneeringu avalikustamisel asjast huvitatud kaasa rääkida, saab seda teha ka KMH programmi avalikul arutelul Kohilas. “Selleks, et arendada Rail Baltica taristuprojekti koostöös, on kohalike elanike tagasiside hindamatu väärtusega,” lisas Müür.

KMH eesmärk on anda teavet plaanitava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ning nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ja edendada säästvat arengut.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustas tänavu 29. märtsil algatada kaheksale Rail Baltica raudteelõigule Eestis ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise. Tänaseks on keskkonnamõju hindamise programmi eelnõud valminud kolmele Rail Baltica trassilõigule kaheksast.

Lõigule Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Hagudini on asjaomased asutused esitanud juba oma seisukoha, mille alusel programmi eelnõud täiendati ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldas alates 21. oktoobrist avaliku väljapaneku.

Programm on leitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti dokumendiregistris, arendaja kodulehel ning Skepast ja Puhkim OÜ kodulehel.

Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu trassilõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini esitas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile RB Rail AS. Eelnõu on valminud Hispaania tunnustatud insenerifirma IDOM Consulting, Engineering, Architecture ja Eesti juhtiva infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõttega Skepast&Puhkim OÜ koostööna.

Lepingu kohaselt peab keskkonnamõju hindamine lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini olema teostatud ning tulemused esitatud 2021. aasta alguseks.