Uued jaamad

RAHVUSVAHELINE JAAM JA LIIKLUS

Kokku saab olema seitse rahvusvahelist raudteejaama: Ülemiste ja Pärnu rahvusvahelised terminalid Eestis, Riia ja Riia rahvusvahelise lennujaama terminalid, Leedus peatub Rail Baltica aga Panevėžises, Kaunase ja Vilniuse rahvusvahelistes terminalides.

Rail Baltica tegevuskava kohaselt sõidavad kiirliinid pärast nende käivitamist Tallinnast Varssavisse ja Tallinnast Vilniusesse hinnanguliselt neli korda päevas ja kuni kuus korda päevas 10 aasta jooksul. Lisaks sõidab liinil Vilnius-Kaunas-Varssavi kuni kümme rongi päevas. Sõiduplaan sisaldab ka kahte öörongi marsruudil Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi-Berliin ja Vilnius-Kaunas-Varssavi-Berliin, võimaldades reisijatel liikuda edasi teistesse sihtkohtadesse Euroopas.

Lisaks on reisijatel võimalus jõuda Riia pearaudteejaamast Riia rahvusvahelisse lennujaama, kasutades selleks edasi-tagasi liini umbes 10 (8?) minutiga, vähemalt ühe rongiga iga 30 minuti järel.

PIIRKONDLIKUD JAAMAD

Rail Baltica trassi saab kasutada lisaks rahvusvahelistele rongiteenustele ka piirkondlikel ja piiriülestel piirkondlike teenustel, tuues kiire ja looduspuhta transpordiliigi erinevatesse asukohtadesse kogu Rail Baltica koridoris.

Näiteks võimaldatakse piisavate reisijate olemasolul võimalust piirkondliku rongiliikluse korraldamiseks Bauskast Riiga, Salacgrīvast Riiani (Läti), Pärnust Tallinnani (Eesti) ja Marijampolest läbi Kaunase Vilniusesse (Leedu). Lisaks näitab kava teostatavat nõudlust piirkondliku piiriülese liikluse järele, näiteks Marijampolest Riiga (Leedu-Läti) või Tallinnast Riia lennujaama (Eesti-Läti). Tuleb siiski märkida, et Rail Baltica piirkondliku liikluse arendamise tulevik nõuab täiendavaid uuringuid ja valitsuse otsuseid.

Rail Baltica tegevuskava hinnangul on igas Balti riigis mitu regionaalset rongijaama ja peatust: Eestis 12, Lätis 15 ja Leedus 10.

KESKUS LIIKUVUSE JA ÜHENDUVUSE JAOKS

Rail Baltica jaamad on tasakaalus reisijate mugavuse, ligipääsetavuse ja arhitektuurilise ambitsiooniga. See tähendab erinevate transpordiliikide, näiteks autode, busside ja jalgrataste, teadlikku sidumist rongijaama arendamisega, rõhutades jaamade kui multimodaalse liikumiskeskuse rolli. Näiteks saavad Rail Baltica rahvusvahelised jaamad jalgrattaparkla ja elektriautode laadimisvõimalused ning põhjalikult kavandatud ligipääsetavuse puuetega inimestele.