„Huvi Rail Baltica erinevate rajatiste ehitamise vastu on suur,“ tõdes Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg. „Kuna meie projekti puhul on lisaks ehitushinnale äärmiselt oluline komponent ka aeg, korraldame raudteerajatiste ehitushankeid niinimetatud dünaamilise hankesüsteemi abil, mis võimaldab oluliselt vähendada bürokraatiat ja kiiremini objektidega ehitusse liikuda.“

Tänaseks on uuendusliku hankesüsteemiga liitunud ning omavad seega võimalust ehitushangetel konkureerida juba 14 ehitusettevõtet nii Eestist kui mujalt. Lisaks võib märgata, et Rail Baltica rajamisega seotud ehitushangetel osalemiseks on mitmed ehitusettevõtjad seljad kokku pannud ning ühiste taotlustega hankesüsteemi liitunud.

Esimestena hangitakse dünaamilise hankesüsteemi raames Rail Baltica tulevase raudteetrassi eritasandilistele ristumistele kolm erinevat rajatist, mis kõik hakkavad asuma Raplamaal, Kohila vallas.

Järgmise aasta kevadel selgub, millised ehitusettevõtted hakkavad ehitama Tagadi tee ja Künka tee maanteeviadukte ning Loone ökodukti. Kohila valda plaanitakse lisaks Loone rohesillale veel teistki ökodukti, mis hakkab asuma Urgel ning mille hange avaneb plaanikohaselt juba lähikuudel.

Tagadi tee maanteeviadukti kogupikkuseks saab olema 73 meetrit ning Künka tee viaduktil 53 meetrit. Loone ökodukti laiuseks on planeeritud 75 meetrit. Kõigi objektide puhul peaks ehitus algama 2021. aasta suvel ning olema lõpetatud hiljemalt 2023. aasta sügisel.

Rail Baltic Estonia Rapla maakonna rajatiste ja põhitrassi projektijuhi Arto Lille sõnul korraldatakse ehitusperioodil liiklus ümber selliselt, et see ei põhjustaks kohalikele vallaelanikele suuremaid ebamugavusi. „Teed jäävad liiklusele avatuks ja ümbersuunamised võivad olla lühiajalised,“ kinnitas Lille.

Möödunud kuul riigihangete registris avalikustatud dünaamilise hankesüsteemi esimese paketi ehitusmaht on 60 miljonit eurot ning selle eest rajatakse järgmise kolme aasta jooksul 7 viadukti ja 7 ökodukti. Paralleelselt alustab Rail Balticaga seotud rajatiste ehituse hankimist ka Maanteeamet. Esimeseks objektiks saab olema Assaku viadukt, kus Rail Baltica raudtee ristub Tallinn-Tartu maanteega ja on seega trassil ehituslikult üks mahukamaid ristumisi.