Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg ja SWECO Projekt AS tegevjuht Keijo Vaher RB Muuga kaubajaama projekteerimislepingu sõlmimisel.

„Projekteerimislepingu allkirjastamisega astusime täna suure sammu edasi nii Rail Baltica kui Muuga kaubasadama arendamisel. Selle lepinguni jõudmine on olnud pikk protsess, millele eelnes mitmeid analüüse ja erinevate stsenaariumite kaalumist koostöös Tallinna Sadama, Eesti Raudtee aga ka Muugal tegutsevate operaatoritega,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Grünbergi sõnul on Muuga kaubajaam üks Rail Baltica olulisemaid objekte, kus tekib unikaalne taristukooslus, mis võimaldab operatiivselt ümber laadida kaupa meretranspordilt ja maanteetranspordilt erineva laiusega raudteetranspordile ja vastupidi. „See on ka eelduseks, mis võimaldab viia kaubaveo sujuvamalt maanteedelt raudteele, seda eriti just kesk-pikal distantsil Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel,“ lisas Grünberg.

Käesoleva aasta maikuus välja kuulutatud projekteerimishankele laekus viis pakkumist. Edukaks tunnistati neist SWECO Projekt AS-i pakkumine.

„Panna ühes kaubajaamas toimima samaaegselt 1435 mm ja 1520 mm laiusega raudtee on meile põnev väljakutse, mille me hea meelega vastu võtame,“ sõnas SWECO Projekt AS-i tegevjuht Keijo Vaher. „Koostöö Sweco Infra&Rail Oy ekspertidega Soomest tagab laialdase ja parima oskusteabe olemasolu, et saavutada kõige kaasaegsematele nõuetele vastav projektlahendus. Rail Baltica kaubajaama projekt on suurepärane täiendus Sweco poolt mitmekümne aasta jooksul Muuga sadamas teostatud töödele,“ lisas Vaher.

Tänasel pidulikul allkirjastamise üritusel osalesid lisaks RB Estonia ja SWECO Projekt AS esindajatele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman, AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm ja AS Eesti Raudtee juhatuse liige Andrus Kimber.

“Rail Baltica ühendus toob täiesti uue mõõtme Eesti ja terve Läänemere regiooni logistikaahelasse ning kaubavahetuse ja reisijateveo mahu kasvupotentsiaali,” lausus Valdo Kalm. “Muuga kaubajaama rajamise algus projekteerimise näol on positiivseks märgiks rahvusvahelistele logistikakontsernidele, kes saavad juba täna oma tulevikuplaanides Rail Baltica tuleku sisse kirjutada.”

Muuga sadamasse projekteeritakse Rail Baltica projekti raames ligikaudu 35 km uut 1435mm rööpmelaiusega raudteed, lisaks tõstetakse ümber ja ehitatakse ligikaudu 11 km 1520mm rööpmelaiusega raudteed. Muuga kaubajaama projekteerija ülesandeks saab olema ka kaubajaama, terminalide ühendusteede ja seotud taristu (raudteetunneli, kontaktvõrgu, liiklusjuhtimissüsteemide, juhtimiskeskuse, veeremi hooldusdepoo) projekteerimine. Projekteerimise maksumuseks on 2,175 miljonit eurot (+KM), mida finantseeritakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF I) vahenditest.

Projekteerimine kestab 2020. aasta septembrist kuni 2022. aasta II kvartalini, ehitamise esimese etapiga alustatakse plaanide kohaselt juba 2022. aasta alguses. Lõplikult valmima peaks RB Muuga kaubajaama ehitustööd 2025. aasta lõpuks. Täna on Muuga sadamas pea kolmkümmend terminalide operaatorit, keda kavandatavad lahendused suuremal või vähemal määral puudutavad.

Hinnanguliselt hakkab Rail Baltica valmimise järgsetel aastatel Muuga multimodaalset kaubaterminali läbima 4-5 miljonit tonni kaupu aastas. 2018. aastal valminud Civitta Eesti AS ja Deutsche Bahn Engineering & Consulting GmbH läbiviidud analüüs näitab, et 20 aastaga võivad need mahud isegi kahekordistuda – siis käideldakse Eesti olulisimas kaubasadamas juba 8-10 miljonit tonni kaupu aastas.