Eelmisel nädalal toimus Pärnus, Kilingi-Nõmmel ja Uulus ühtekokku kolm avalikku arutelu, kus tutvustati Pärnumaale rajatava Rail Balticu trassilõigu kohta laekunud ettepanekuid ja küsimusi.

Skepast & Puhkim OÜ juhatuse liige Hendrik Puhkim tegi ülevaate võrreldavate trasside positiivsetest ja negatiivsetest aspektidest, seejärel järgmistest sammudest, kuidas teemaplaneeringuga edasi liigutakse. Maa-ameti esindajad tegid ülevaate erinevatest lahendustest, mida pakutakse neile, kelle maad on trassi jaoks vaja omandada. Samuti vastati 14 asutuse, eraisiku ja ettevõtte küsimustele, mis olid laekunud.

„Kohtumised olid viljakad, tekkisid põnevad arutelud ning saime kinnitust, et trassialternatiive on hinnatud õigetel alustel. Järgmise etapina saame loodetavasti juba oktoobris selguse, milline trass osutub parimaks valikuks ning järgmisel aastal on kõigil taas kord võimalus tutvuda täiendatud planeeringuga ning teha oma ettepanekuid ja märkuseid,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu nõunik Andres Lindemann.

Planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium, projekti koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Planeeringu ja KSH koostajateks on konsortsium OBERMEYER Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja PROINTEC S.A. (Hispaania) koostöös Skepast&Puhkim OÜ (Eesti) ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment SIA-ga (Eesti/Läti).

Materjalid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel.

Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise uuendamine puudutab umbes 40 km lõiku Pärnu ja Eesti-Läti piiri vahelisel alal. Uuendamine viiakse läbi riigikohtu 2020. aasta otsuse alusel tühistatud trassilõikudes.