Mahuka objekti projekteerijaks on AS K-Projekt, kelle ülesandeks on ka detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine. Põhiprojekti koostamine kestab tegelikult kuni 2023. aastani, sest veel enne, kui terminali, taristu ja hoolduskeskuse ehitamiseks läheb, on plaanis maa-ala kasutada materjalide ladustamisplatsina Rail Baltica põhitrassi ehitamise ajal.

„Oleme ehituse planeerinud etappidena. Esmalt põhitrassi materjalide lao ettevalmistus, mille ehitustööde hankimise tahame läbi viia sel aastal. Järgmiste etappide algus ehk siis taristu ja hoonestus, sõltub ladustamisperioodi pikkusest,“ selgitab Rail Baltic Estonia teenindavate rajatiste peaprojektijuht Ivo Laht. Tema sõnul saab ehitusega seejärel eeldatavalt jätkata juba 2026-2027. aastal.

"K-Projektil kui pika ajalooga projekteerimisettevõttel, on au aidata kaasa Rail Baltica raudtee sünnile läbi piirkonnale olulise Pärnu kauba-ja hooldusterminali projekteerimise. Anname projekteerimisel endast parima, et sellest kujuneks Pärnumaa ja Eesti jaoks hästi toimiv kaubavedude sõlmpunkt. Püüdleme oma töödes selle poole, et meie projektlahendused oleksid keskkonnasäästlikud ja parandaksid meie kõigi elukvaliteeti," märgib K-Projekti tegevjuht Siim Rõõmus.

Kaubaterminali ja hoolduskeskuse projekti raames projekteeritakse 17 km raudteed, büroo- ja olmehoone, ladu ja töökoda (hoone siseste rööbasteedega). Taristu hoolduskeskuses hakkab tulevikus asuma raudtee hooldamiseks ja päästetöödeks vajalik veerem.

Eelprojekti ja detailplaneeringu koostamise maksumus on 465000 eurot, mida finantseeritakse Euroopa ühendamise rahastust (CEF).

Tulevane kaubaterminal võiks prognooside kohaselt käidelda esimestel aastatel ca 500000 tonni kaupu aastas. Võimalikest kaubagruppidest näiteks puitu, tarbekaupu, põllumajanduskaupu, elektroonikat, tekstiili.

Vaata eelprojekti animatsiooni SIIT