Ehitame oma kodud ahjudega, et oleks soe. Meile meeldivad avarad aknad, et rohkem päikest saaks tubadesse paista. Meie kodude katused on tugevad, et kaitsta tormi ja vihma eest. Viimastel aastatel on nendele katustele tekkinud päikesepaneelid. Samuti ehitatakse majades ümber küttesüsteemid, sest loodusrahvana on keskkond ning loodushoid meile olulised.

Eesti keskkonnakorralduse ning ruumilise planeerimise konsultatsiooni ettevõte Hendrikson & Ko koostöös Läti ettevõttega SIA Vides Eksperti ja Leedu ettevõttega DGE Baltic Soil and Environment viisid läbi kliimamuutuste mõju uuringu Rail Baltica raudteele. Selgus, et tulevikus ootavad meid soojemad temperatuurid nii talvel kui suvel. Ühtlasi toob kliimamuutus kaasa märjema lume, jäisema vihma, tugevamad sajud ja tormisemad suved.

Need on muutused, mis mõjutavad moel või teisel meid kõiki. Erandiks pole ka taristuobjektid, sealhulgas Rail Baltica. Ehitame raudteed oma lastele, et see püsiks järgmised sada aastat. Seega arvestame juba Rail Baltica projekteerimise faasis kliimamuutustega kaasnevate väljakutsetega ning rakendame meetmeid erinevate mõjude vähendamiseks.

Vähem süsihappegaasi

Seejuures on tähtis rõhutada, et Rail Baltica on ise oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Inimeste ja kaupade järjest vabam liikumine Euroopas toob kaasa reisijate- ja kaubamahu kasvu, mis tähendab aina suuremat koormust transpordivõrgule ning keskkonnale.

Rail Baltica trassil hakkavad sõitma elektrirongid, mis eraldavad süsihappegaasi võrreldes tänaste fossiilkütust põletavate rongidega märkimisväärselt vähem. Kui kasutame Rail Baltica tarbeks rohelist energiat ehk tuulest, päikesest, merelainetest või biomassist toodetud elektrit, saame süsihappegaasi emissiooni viia lausa nulli lähedale. Samuti väheneb süsihappegaasi saaste mitmekordselt, kui osa kaubaveost liigub maanteelt keskkonnasõbralikule elektriraudteele. Efekt on suur ka üksikindiviidi tasandil. Eelistades autoga reisimise asemel elektrirongi, jätame loodusesse kümneid kordi väiksema ökoloogilise jalajälje.

Uued kohtumised inimestega

Modernne elektrifitseeritud kiirraudtee vähendab oluliselt keskkonnareostust. Ometi mõjutab uue raudteeliini ehitamine loodust ja muudab kohalike elanike elukeskkonda. Selleks, et tagada minimaalne looduse kahjustumine ja maksimaalne kohalike kaasamine, oleme algatanud täiendavad keskkonnamõjude hindamised, mille käigus korraldame uuesti kohtumisi kohalike elanikega.

Nendele kohtumistele eelnevad väljapanekud internetis iga hindamisele mineva lõigu kohta eraldi. Inimesed saavad kolme nädala jooksul kommenteerida ja teha ettepanekuid trassi parendamiseks. Kohtumistel on võimalus saada vastuseid küsimustele ja infot selle kohta, mis nende kodukohas seoses Rail Baltica projekteerimisega toimuma hakkab. Seda iseäranis keskkonnahoiu vaatevinklist. Esimesed väljapanekud ja kohtumised toimuvad lähikuudel Raplamaal.

Mineraalsed materjalid on Eestis olemas

Täiendavalt on läbi viidud uuring mineraalsete materjalide varude kohta kolmes Balti riigis. Uuringu keskne küsimus oli, kas Rail Baltica ehitamise tarbeks maavarasid jätkub. AS Teede Tehnokeskuse poolt 2017. aastal läbi viidud uuring näitas, et meil on piisavalt mineraalsete materjalide varusid, välja arvatud ballastkihti, mida tuleb importida Baltikumist väljaspoolt. Kohalikult saadaolevad mineraalsed materjalid on seejuures liiv, liivkruus, dolomiit ja lubjakivi. Väidetavalt pole meil Põhja-Eestis vaja Rail Baltica tarbeks avada täiendavaid kaevandusi.

Meile on loomupärane olla umbusklik ja muretseda tuleviku pärast. Enamasti on see täiesti põhjendatud ja võimaldab oluliste küsimustega tegeleda sügavuti. Igasugune inimtegevus, olgu selleks mõne uue tee, kraavi, elektriliini, gaasitrassi või kanalisatsiooni ehitus, kujundab ümber keskkonda, milles toimime. Siiski tagavad eelnevalt mainitud tööd meile näiteks elektri ning sooja vee ja toa. Teisisõnu mugavused.

Eesti uus kuvand

Rail Baltica ehitamine nõuab samuti ressursse. Ta muudab meie elukeskkonda ja harjumusi. Eestit tuntakse rahvusvaheliselt innovatiivse riigina, kus äri saab ajada kiirelt ja ausalt, kus haridus on hinnatud ning euroopalik. Rail Baltica kiirraudtee ehitamine aitab edendada äri ja rakendada tarkade inseneride innovaatilisi lahendusi. See on Eesti jaoks võimalus enda kuvandit kinnistada.

Tänased kliimamuutused on õigusega globaalselt üheks teravamaks teemaks. Peame hea seisma selle eest, et ka meie lastel, lastelastel ja nende järglastel oleks võimalik nautida samasuguseid hüvesid nagu meie täna. Rail Baltica on Balti regiooni sajandi taristuprojekt, millega saame anda suure panuse kliimamuutuste mõju vähendamiseks.